Sigade epideemiline kõhulahtisus ( Porcilis epidemic diarrhoea)

Rohkem infot lehelt : http://www.pigprogress.net/health-diseases/e/epidemic-diarrhoea-32.html

Põhjustajaks corona viirus. Püsib madalal temperatuuril kaua, ei talu kõrgemaid temperatuure ja pH-muutust. Infektsiooni levik suukaudne.

Nakatab sigu kõigis vanuserühmades. Peiteaeg 1-3 päeva, sigade hulgas massiline kõhulahtisus, oksendamine. Isutus praktiliselt kõigil sigadel, eriti emistel, mille tõttu kaob ka imetaval emisel piim, mille tõttu kasvab põrsaste suremus. Roe rohekas-pruuni värvi. Äge kõhulahtisus ja oksendamine kestab umbes 3 päeva, täielik taastumine veel 7-8päeva. Mõned üksikud sead surevad, aga immuunsüsteem nõrgeneb ja sead muutuvad vastuvõtlikuks teistele haigustele. Kui sealjuures ei saa sead piisavalt juua, võib suremus järsult tõusta. Sigade kasvukiirus alaneb ning tapaküpsus saabub umbes 2 nädalat hiljem.

Spetsiifiline ravi puudub. Suremuse vähendamiseks anda sigadele elektrolüütide lahust.

Imevatele põrsastele kasutada emisepiima asendajat agalaktika korral.

Viiruse leviku põhjustajaks võib olla tõumaterjali sisseost, sõidukitega nakatunud farmist, samuti jalatsitega.

Täiendatud 6.aprillil 2010

Kuna mulle on viimasel ajal esitatud palju küsimusi seoses sigade epideemilise kõhulahtisusega, siis täiendaksin varasemat infot. Sain konsulteerida ka taanlastega, kes on selle haigusega sunnitud elanud aastaid (hinnanguliselt 1/3 farmidest nakatunud).

Kuigi infektsiooni levik on suukaudne, siis levik söödaga on väga ebatõenäoline

(kuuldused, et haiguse levitajaks on üks kodumaine söödatootja on pigem konkurentide soov kui tegelikkus). Nakatunud farmidest infot kogudes võiks järeldada, et levik farmist-farmi on toimunud kas elussigade viimisega ühest farmist teise või transpordivahenditega (nakatunud farmi auto teise farmi sööta viies, elussigade auto koormat peale võttes, surnud sigade vedu utiliseerimiseks, külastades seejuures mitut farmi).

Välistemperatuuri tõusuga mustusega (sõnnikuga) ülekantava nakkuse oht õnneks väheneb.

Nakatunud farmides on väga raske viirusest vabaneda. Edukalt saab majandada ka koos haigusega – sead on selle vastu immuunsed, probleeme tekib vaid sigade sissetoomisel haigusvabast farmist. Selleks otstarbeks peaks farmidel olema garantiiniruum – sisuliselt toimub selles saabunud sigade nakatamine ja ravimine.

Kui üritada teha põhjalik pesu ja deso, siis kindlasti tuleks seda teha ka kogu sõnniku eemaldamise süsteemile – sigu välja viimata on see väga problemaatiline.

Kõige halvem variant farmerile on see, kui ostetakse sisse põrsad. Sellise farmi nakatumisel toimub haiguspuhang iga uue partii põrsaste ostmisel, välja arvatud juhul, kui põrsad ostetakse nakatunud farmist.

Nakkusvabad farmid peaksid hoolikalt läbi mõtlema, kuidas nakkust vältida – nüüd valitseb oht pidevalt. Kuna sigade epideemilisest kõhulahtisusest ei pea veterinaarteenistust informeerima, siis hetkel ei tea keegi täpselt, kui palju ja millised farmid on nakatunud. Seetõttu sissepääsu farmi peaks oluliselt piirama, iga võõras on potentsiaalne levitaja, eriti kui ta töö tõttu peab viibima erinevates farmides. Tähelepanu tuleks pöörata kogu farmi teenindavale transpordile – eriti sellisele, mis paratamatult farmist farmi liiguvad. Kahe farmi külastuse vahe peaks olema vähemalt 48 tundi.

Surnud loomad tuleks ladustada sellisesse kohta, et utilisatsioonitehase auto ei peaks farmi territooriumile sisenema (lisas valik konteinereid).

Kindlasti peaks koostama tegevuskava juhuks, kui viirus siiski farmi jõuab, samuti peaks farmis olema esmased vahendid haiguspuhangu leevendamiseks (näiteks elektrolüütide pulber Dialyt hinnaga 72 krooni/kg, millest saab sigadele 20liitrit lahust). Sööda sisse segatavad preparaadid ei toimi hästi, kuna sead kaotavad isu ja praktiliselt ei söö.

Põrsaste päästmiseks on suurepäraseks vahendiks nn. kunstamm emisepiimaasendajaga– siinjuures pole enam oluline, kas põrsad on karvased või siledad, peamine on see, et ellu jäävad. Kui koheselt need meetmed rakendada, siis sigade suremust esineb väga vähesel määral. Ravimite kasutamist või mittekasutamist aitab otsustada farmi mikrofloora ja vaktsineerimisskeemi tundmine – viiruse tagajärjel nõrgestatud organismi võib fataalselt mõjutada näiteks colibakter.

Lisa: konteinerid surnud loomadele

Põhjalikumaid teadmisi on võimalik hankida loengult, mida tuleb pidama sõltumatu veterinaararst Taanist.